LKE SA visioon Kahni Keskusest

Louis I. Kahni nimelise keskuse Kuressaarde rajamise idee  tekkis esmakordselt Saaremaa vallal 2020. aastal. Algse idee visioon oli küll mitte otseselt Louis I. Kahnile  pühendatud keskus, vaid laiemale avalikkusele suunatud suure saaliga kultuuri-ja konverentsikeskus.
Saaremaa vald esitas Kahni Keskuse idee Riigikogu kultuurikomisjonile riiklikult tähtsate kultuuriobjektide kandidaadiks ja lisas selle ka valla arengukavasse.
Riigikogu kultuurikomisjon valis Kahni Keskuse lõppvooru ehk kümne Kultuurkapitali poolt rahastatava riiklikult tähtsa kultuuriobjekti hulka.
Need objektid olid: Anu Raua keskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus NOBE.

Samal, 2021. aastal tegi arhitekt Toivo Tammik Taltechi üliõpilastega semestritöö võimalikust Kahni Keskuse visioonist.

Kolm aastat hiljem, 2024. aasta alguses, toimus Kahni Keskuse projektis murrang.
LKE SA tegi  ETH Zürichi õppejõule ja arhitektile Roger Boltshauserile, kes oli ühtlasi 2019. aastal ETH-s toimunud "Silent and Light" konverentsi peakorraldaja, ettepaneku võtta Kahni Keskuse projektülesanne ETH õppekavasse.
Sellest sai alguse uus ja tõsine areng Kahni Keskuse idee täpsemal määratlemisel.
Seekord koostas Kahni Keskuse lähteülesande LKE SA. Eesmärgiks võeti luua Saaremaale  rahvusvahelisel tasemel Louis I. Kahni pärandit tutvustav alaline ekspositsioon – Kahni Keskus –, mis toimiks nii töötamise kui ka kokkusaamise kohana Kahni huvilistele, professionaalidele, kohalikele ja ka Saaremaa külalistele.

Praegu on Kahni Keskusega  alustatud tööd kolmes ülikoolis: ETH Zürichis, Oslo AHO's ja meie Taltechis. Koostööd kolme ülikooliga on toetanud Islandi-Lichtensteini-Norra Fond.

Kahni Keskuse mahus hästi toimivate ja piirkondlikku elu rikastavate keskuste näiteid on mitmeid. Lähim analoog on ameerika maalikunstniku Mark Rothko Keskus tema sünnilinnas Daugavpilsis. Eesti kontekstis on parim võrreldav analoog nii suuruselt kui piirkondlikult toimimiselt Arvo Pärdi Keskus Laulasmaal. Arvo Pärdi Keskuse maht on ka praegu  Louis I. Kahni Keskuse mahu orientiiriks (üldpind 2000-2400 ruutmeetrit).

Louis I. Kahn oli ja on läinud maailma arhitektuuriajalukku lisaks oma loomingule ka kui inspireeriv arhitektuurifilosoof ja õpetaja. 
Kahni Keskuse tuuma moodustab Louis I. Kahni loomingut tutvustav püsinäitus (ca 250 ruutmeetrit) ja raamatukogu-arhiiv. Arhiivi võiksid meie nägemuses kuuluda ka Kahni Pennsylvania arhiivi koopiad. Raamatukogus võiks leida kodu lisaks Kahni-ainelisele kirjandusele ka eesti arhitektide isiklikud raamatukogud, mis väärivad terviklikku alalhoidu.

Kahni Keskuse ekspositsiooni hulka võiks kuuluda ka August Komendandi, Louis Kahni pikaajalise koostööpartneri elutöö. August Komendant (1906–1992), eesti päritolu betooniinsener on teine tugev Louis I. Kahni side Eestiga ja nende kahe, Kahni ja Komendandi töö koos eksponeerimine annaks ekspositsioonile laiema kandepinna kui ainult fakt, et Kahn on Kuressaares sündinud.

Keskuse teine oluline komponent Kahnile pühendatud ekspositsiooni kõrval on multifunktsionaalne ca 140-kohaline kaasaegne konverentsi- ja kontserdisaal. Korraliku ja kaasaegse multifunktsionaalse saali olemasolu teeniks Kuresssares erinevate huvigruppide vajadusi. 

Keskuses on kaasaegne ekspositsioonipind arhitektuuri- või kunstinäituste korraldamiseks. Selline tänapäevane ekspositsiooni väljapaneku võimalus Kuressaares praegu puudub. 

Louis I. Kahn esindas koolkonda, kus arhitektid olid suurepärased joonistajad ja mõtlesid visandades käeliselt, tuginedes tihti Šveitsi psühholoogi ja pshühhoanalüütiku Carl Gustav Jungi ideedele loovusest. Sellest lähtudes võiks üheks Kahni keskuse ruumiprogrammiliseks osaks olla käeliseks tööks mõeldud ateljee, kus resideeruvad arhitektid saaksid töötada ja oleks võimalik korraldada erinevaid loovkursuseid. Näiteks joonistuskursusi arhitektidele või katsetada loovat eksperimenteerimist materjalidega, näiteks mineraalsete materjalidega. Ateljee sisustus ja funktsioon vajab eraldi käsitlust.

Kuressaare linna seisukohalt võiks ateljee olla avatud  ka loovkursusteks kohalikele elanikele ja atraktsiooniks linna külalistele.
Lisaks Kahni Keskuse enda programmilisele tegevusele võiks Kahni Keskus olla ka Kuressaare kultuurielu üks majutajatest ning mitmekesistajatest. Koostöö vallaga aitaks sisustada ja mitmekesistada Kahni Keskuse tegevusprogrammi ning anda laiale sihtgrupile põhjuse Saaremaad külastada.