.jpg)
Louis I. Kahn: Põhjamaised laotused
Autorid: Per Olaf Fjeld, Emily Randall FjeldTutvustus
KAANEFOTO: Louis I. Kahn, söekatsetus enne joonistama asumist. Pennsylvania ülikool ja Pennsylvania ajaloo- ja muuseumikomisjon;
„Louis I. Kahn: Põhjamaised laotused“ on uudne, isiklik tõlgendus Louis Kahni kui ühe kahekümnenda sajandi kõige olulisema arhitekti loomingust, õpetusest ja pärandist.Kahni kunagine õpilane ning tegevarhitekt ja õppejõud Per Olaf Fjeld on koos kaasautori Emily Randall Fjeldiga esitanud uurimuse, mis võrreldes teiste kirjutistega Kahni kujunemisloost käsitleb süvendatult Kahni sidemeid Põhjamaade ja Euroopaga. Uurimuses on silma paistval kohal nii Kahni varajane lapsepõlv Eestis ja tema sünnikoha kultuurikeskkond kui ka Kahni reisid ja suhted teiste arhitektidega, sealhulgas elupõline sõprus Norra arhitekti Arne Korsmoga.
Autorid on kogunud ka isiklikke mõtisklusi ja arhiivimaterjale, et heita valgust Kahni õppemeetoditele stuudios ja tema loomingulisele sõnavarale, pakkudes sel viisil elutruud pilti Kahni kuulsast meistrikursusest. Olulise osa moodustavad Per Olaf Fjeldi tudengipõlves tehtud märkmed, milles on sõna-sõnalt jäädvustatud suur osa teadmistest, mida Kahn andis edasi ühel oma viimastest meistrikursustest. Need, kes on kursis Kahni kanooniliste väidetega arhitektuuri kohta, saavad nautida äratundmisrõõmu, aga avastada ka uusi vaatenurki.
Raamat lõpeb Kahni pärandi uurimisega ja tõdemusega, et tema kontseptsioon “inimese institutsioonidest” pole kunagi olnud arhitektuuri diskursuse jaoks asjakohasem ja vajalikum kui praegu.
FOTO: Per Olaf Fjeldi märkmed De Carlo loengust ILAUDi stuudios aastal 1993 Urbinos Itaalias. P. O. Fjeld, Lk 278
Raamatu teeb eesti lugejale põnevaks autori pilguheit inimsuhete kaudu 60.-70. aastate arhitektuuriajalukku. Suhtlusvõrgustik, mis tollasel internetieelsel ajastul toimis üleilmselt, sidus mõttekaaslasi igast maailma nurgast vahest tihedamaltki, kui me tänapäeval arvata oskame.
Raamatus on 328 lehekülge, 27x27 cm, kõvakaaneline, välise tolmumantli ja rohkete illustratsioonidega ning trükitud limiteeritud tiraažis. Teose eestikeelse tõlke kirjastaja on Louis Kahni Eesti Sihtasutus. Raamat ilmub 2025. aasta septembri alguses ja toimetatakse väljaandmise toetajateni esimesel võimalusel. Edasiselt on raamat saadaval LKE SA online poes ning valdkonna muuseumites.
Sisu ja väljavõtted
|
1. Seosed põhjalaga, Lk 4-9 FOTO: Maja Kuressaare lähedal. Paulis Gibze. Lk 5. |
2. Meistrikursus, Lk 118-131 FOTO: Kahn valmistub lahti lõikama oma sünnipäevatorti. Robert Couchi erakollektsioon, Lk 129 |
3. Sõnavara kinnistamine, Lk 186-189 FOTO: Kahni vaikuse- ja valguseteemalised joonistused. Üks on valgus, mis ei helenda / Üks on valgus, mis helendab.“ Louis I. Kahni arhiiv, Pennsylvania ülikool; Pennsylvania ajaloo- ja muuseumikomisjon. Lk 187 |
Inimese institutsioonid
Väljavõte peatükist "SÕNAVARA KINNISTAMINE" Lk 191-192Umbes aasta pärast Kahni surma ilmus Romaldo Giurgola ja Jaimini Mehta raamat „Louis I. Kahn“, kus autorid leidsid, et nende sõbra ja kolleegi kõige olulisem panus arhitektuuri on seotud inimese institutsioonidega. Kahni keelepruugi järgi institutsiooni vorm toetab selle identiteeti – olgu see siis maja, tänav või kool. Aja jooksul olen jõudnud veendumusele, et ilma seda kontseptsiooni mõistmata ei ole võimalik täielikult aru saada ei Kahni õpetusest ega tegelikult ka põhiprobleemidest, mis saatsid tema projekteeritud ehitamisi.
Kui enamik arhitekte küsis, kuidas projekt lahendada, siis Kahn küsis miks ja milline lähenemine projektile võiks innustada inimkonda ühistele tegevustele ja püüdlustele. Tema jaoks kehastasid inimese institutsioonid oluliste humaansete väärtuste kollektiivset tun nustamist, konsensust, mis intuitiivselt on ilmne ammu enne, kui argielu materiaalsemad vajadused hakkavad mõju avaldama. Otsides iga projekti puhul selle tähenduslikku tuuma, oli Kahnil mõtetes arhitektuuri võime tugevdada „inimlikkust“ ja konsensuslikult rajatud ruumilise keskkonna olulisus.
Kahni tähelepanu koondus inimese institutsioonidele ajal, mil arhitekti elukutset hakka sid mõjutama uued tehnoloogiad ja materjalid ja meedia kasvav mõju. Siiski näib, et tema huvi pärineb eelkõige ta enda kogemustest. Tema arusaam maailmast oli kahtlemata seo tud linnasüdames veedetud keerulise lapsepõlvega, kus ta nägi oma vanemate katsumusi tulla toime uues riigis. Taolised läbielamised andsid sisu tema arusaamadele „eluviisist“ ja „elamisest“ ja andsid aluspõhja tema ideele inimese institutsioonidest. Kahn kõneles inimese võimest akumuleerida „ekspressiivseid instinkte“, mida võib teatud mõttes pidada käepärasteks intuitiivseteks taipamise hetkedeks. Taoliste hetkede kogumine ja säilitamine oma loomeprotsessi tarbeks oli Kahnile väga oluline. Samal ajal tundis ta, et taipamise kaudu on individuaalsel väljendusviisil ühisosa ühiskondliku kokkuleppega. Niisiis uskus Kahn, et inimese institutsioonid kui ühine inimlik väljendusviis tuleneb pigem individuaalsest loomeaktist kui eelarvamuslikest plaanidest, kujundustest või kujutistest.
Ta rõhutas, et inimese institutsioonides sisalduv ühine arusaam toetub eelkõige inim käitumise „sisu“ järjepidevusele, mitte käitumise „kontekstile“ – sisu eelneb kontekstile, sest viimane kujuneb juhuslikest, muutuvatest tingimustest.
* * *
Pildid raamatust "Louis I. Kahn Põhjamaised Laotused":
1. KAANEFOTO: Louis I. Kahn, söekatsetus enne joonistama asumist. Pennsylvania ülikool ja Pennsylvania ajaloo- ja muuseumikomisjon;
2. Kahn ja Norman Rice mõtisklevad tudengitöö üle enne tagasiside andmist. P.O. Fjeld oma märkmikuga olen Rice’i taga. Vasakul on Le Ricolais. P. O. Fjeld. Lk. 103
3. P.O. Fjeld ja Emily Fjeld stuudios. Emily oli tol ajal Philadelphia kunstikolledži tudeng. P. O. Fjeld. Lk. 109.
4. Louis Kahni eskiis Püha Katariina de Ricci dominikaani õdede palvemajast, Media, Pennsylvania, dateeritud 22. aprill 1968. Louis I. Kahni arhiiv, Pennsylvania ülikool; Pennsylvania ajaloo- ja muuseumikomisjon. Lk. 207.
Autorid
PER OLAF FJELD on Oslo arhitektuuri- ja disainikooli (AHO) emeriitprofessor ning Euroopa arhitektuurihariduse ühenduse endine president. Ta omandas hariduse Pennsylvania ülikoolis, õppides Louis I. Kahni käe all. Tema raamat „Sverre Fehn: The Pattern of Thoughts“ valgustab Pritzkeri auhinnaga pärjatud arhitekti loomingut, kellega ta kunagi koos töötas ja õpetas. Tal on koos abikaasa, kaasautori ja kunstniku EMILY RANDALL FJELDiga stuudiopraksis Oslos.Autorid osalesid Louis I. Kahni viimases meistriklassis Pennsylvania ülikoolis aastal 1973. Teoses on suures osas kajastatud ka selle kursuse kogemusi.
FOTO: Kahn ja Norman Rice mõtisklevad tudengitöö üle enne tagasiside andmist. P.O. Fjeld oma märkmikuga on Rice’i taga. Vasakul on Le Ricolais. P. O. Fjeld. Lk. 103
Täpsemalt: Per Olaf Fjeld
Per Olaf Fjeld on Oslo arhitektuuri- ja disainikooli emeriitprofessor, kus ta õpetas aastaid ja oli kaks ametiaega rektor. Praegu juhib ta koos oma abikaasa Emily Randall Fjeldiga väikest stuudiot. Ta omandas magistrikraadi Louis I. Kahni meistriklassi stuudios Pennsylvania Ülikoolis aastatel 1972–1973.
Pärast Norrasse naasmist töötas ta Sverre Fehni juures, kellega tal tekkis eluaegne sõprus. Nad õpetasid aastaid koos Oslo disainikoolis (AHO). Fjeld naases Philadelphiasse aastatel 1984–1985, et teha Fulbright-Haysi toetusega uurimistööd Louis I. Kahni arhiivis.
Ta osales 17 aastat Rahvusvahelises Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Laboris (ILAUD) ning oli kolm aastat Euroopa Arhitektuurihariduse Assotsiatsiooni (EAAE) president.
Ta on pidanud loenguid üle kogu maailma ja tal on olnud mitmeid külalisproffessuure.
2010. aastal sai ta Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia auprofessori tiitli ja 2019. aastal omistati talle Norra Kuningliku Püha Olavi Ordu I klassi rüütlirist.
Fjeld on kirjutanud arvukalt raamatuid ja artikleid, nende hulgas: Sverre Fehn „The Thought of Construction“, Rizzoli International Publications N.Y; Sverre Fehn „The Pattern of Thoughts“, Monacelli Press ja "Louis I Kahn The Nordic Latitudes“, Arkansase Ülikooli Kirjastus, 2019. ja „The Power of Circumstance Architecture and Creative independence“, KADK Kopenhaagen, 2019.
Per Olaf Fjeld ja tema abikaasa Emily Randall Fjeld on korduvalt külastanud Eestit ja Saaremaad ning Kahniga seotud paiku. Fjeld on pidanud Louis Kahni Eesti SA kutsel Kuressaare Raekojas 15.10.2021 akadeemilise loengu "Meenutades Louis Kahni / A homage to Louis Kahn". Youtube link SIIN.
FOTO Valmar Voolaid: Üks autoritest Per Olaf Fjeld ja raamatu toimetaja-tõlk Mart Meri raamatu esitlusel 12.09.2025 Kuressaare Raekojas.
Pakkumine
Impressum
Tõlkijad: Mart Meri, Siiri Sünd, Valmar KassToimetaja: Mart Meri
Kujundus ja küljendus: Asko Künnap, Siiri Timmerman
Korrektuur: Ingrid Mald
Kolleegium: Katri Gailit, Valmar Kass, Karl Laas, Ingrid Mald, Raivo Puusepp, Urmo Raus
Kirjastaja eesti keeles ja litsentsi valdaja: Louis Kahni Eesti Sihtasutus, Tallinn
www.louiskahn.org
Originaali tiitel: Louis I. Kahn: The Nordic Latitudes (Fay Jones Collaborative Series)
Autorid: Per Olaf Fjeld, Emily Randall Fjeld
Kirjastaja ja autoriõiguste valdaja: University of Arkansas Press
Esmatrükk: oktoober, 2019 ISBN: 978-9916-4-2876-4
Trükikoda: Print Best OÜ, Viljandi
Raamatu trükkimist on toetanud Merko Ehitus AS. Raamatu väljaandmist on toetanud Norra Kuningriik läbi projekti “Estonian - Norwegian Cooperation Towards a Sustainable Architectural Education and Diverse Creative Output” aastatel 2022–2025.
Avaldamismärge: https://www.ester.ee/record=b5730884~S1*est
Saamislugu
Austria modernistist arhitekt Adolf Loos avaldas kunagi oma artiklite kogumiku, millele ta pani pealkirjaks „Malgré tout“ ehk „Vaatamata kõigele“.Per Olaf Fjeldi ja Emily Randall Fjeldi teos „Louis. I. Kahn: Põhjamaised laotused“ näeb eestikeelsena samuti ilmavalgust vaatamata kõigele.
2021. aastal, kui kehtisid veel ranged koroonapiirangud, toimus 11. juunil Londoni Arhitektuurifestivali osana virtuaalne ümarlauavestlus, mis oli pühendatud Louis I. Kahni 120. sünniaastapäevale. Selle vestluse üks osaleja oli pikaaegne AHO (Oslo disaini- ja arhitektuurikool) rektor Per Olaf Fjeld. Fjeld avaldas oma teadmiste ja erudeeritusega muljet ning nii tekkis Louis Kahni Eesti Sihtasutuses spontaanselt mõte kutsuda ta Kuressaarde esinema. Otsustasime võtta riski, kuna me ei teadnud veel, kas sügisel koroonapiirangud karmistuvad või mitte. See oli aeg, kui inimesed janunesid sotsiaalseid koosviibimisi ja õhkasid vaimsuse järele.
Kõigest mõni kuu pärast Londoni ümarlauda, sama aasta 15. oktoobril, toimuski Kuressaare Raekojas Per Olaf Fjeldi akadeemiline loeng.
Üllatuslikult selgus, et Per Olaf Fjeld oli juba varasemalt oma üliõpilastega Saaremaad külastanud ja teadis Kahni päritolust palju rohkem kui me oskasime arvata. Õieti täitis Per Olaf teadmistelünga, mida raudse eesriide taga elanud mitu põlvkonda ei saanudki teada. Norra ja Põhjamaade mängutulek Kahni teemasse Fjeldi läbi oli ootamatu asjade areng ja Kahni vaim seisis järsku otse meie koduväravas. Selle tõsiasja tabas ära Else Berit Eikeland, Norra Kuningriigi suursaadik Eestis, kes osutus tõeliseks Kahni huviliseks ja ühtlasi Fjeldi pedagoogiande imetlejaks. Nii tekkiski soodne tähtede seis, mis võimaldas „Põhjamaised laotused“ tõlkida eesti keelde.
See tee oli aga pikk. Esimene katse raamatut välja anda ebaõnnestus ja alustada tuli algusest. Erakordselt suur tänu raamatu toimetajale Mart Merile, kes kulutas lõputu hulga öötunde ning tegi südamega tööd, et raamat eestikeelsena ilmavalgust näeks. See on hetkel pikim ja põhjalikuim tekst, milles saame Kahni mõtteid lugeda meie emakeeles.
Meie eriline tänu kuulub Merko Ehitusele, kes raamatu ilmumisele viimasel hetkel oma õla alla pani.
Louis Kahni Eesti Sihtasutus
Toetajad
Institutsionaalsed toetajad: Merko Ehituse AS, Norra Kuningriik läbi projekti “Estonian - Norwegian Cooperation Towards a Sustainable Architectural Education and Diverse Creative Output” aastatel 2022–2025.
Eraisikutest toetajad: Inara Tougjasa, Joseph Carson.